Millist informatsiooni annab lihaste mõõtmine?

Joonis:   Võitja lihased. Hea tasakaal vasaku ja parema kehapoole vahel

Täppismõõteriist Myoton annab infot lihaste omaduste, nagu jäikuse, toonuse ja elastsuse kohta.

Loomi Myotoniga mõõtes saame isegi rohkem informatsiooni võrreldes inimesega. Mõõtmistulemustest selgub esmalt millist kehapoolt loom kasutab enim ja kõige vähem. Piltlikut võime tulemusi arvutiekraanil jälgida ja saada infot kustkohast loom on „natuke kange“ või „kustkohast lihas valutab“. Selline info on sarnane justkui loom räägiks meile oma hädadest. Seda Myotoni teenuse kasutajad just tahavad kuulata.

Kindlasti on palju häid spetsialiste, kes teevad kergesti kindlaks probleemide olemuse, toetudes aastatepikkusele loomade ravimisele ja jälgimisele. Inimesel puudub võime näha väikest muutust ja sageli piirdub hinnang "lonkab / ei lonka" määratlemisega. Samas on Myotoni tänased mõõtmisandmed võrreldavad nii eilse päeva, kui eelmise aasta näitudega. Mõõtmistulemused on kergesti arusaadavad ja graafiliselt jälgitavad. Lihasmõõtmisaparaadiga saab mõõta juba esmaseid muutusi lihasomadustes. Tegelikult näitab Myoton muutust juba siis kui loomal pole veel isegi longet.

Joonis 2  Suur jäikuse erinevus vasaku ja parema seljalihase vahel.

Täppismõõteriist aitab märgata ka väikeseid tendentse lihasomadustes. Varajases staadiumis leid võib viia edukama profülaktika ja ravitulemuseni. Varajases haiguse staadiumis sekkumine on reeglina odavam ja valutum lahendus kui hilisemate tüsistuste leevendamine.

Operatsiooni või vigastuse järgselt on tihti küsimus hinnangus, mida minu koer või hobune nüüd suudaks teha? Näiteks vastused küsimustele „Kuna võiksin alustada treeninguga?“ või „Milline koormus on piisav?“ annab korduv mõõtmisprotsess müomeetriga.

Myoton uuringut saab kasutada profülaktiliselt või ka andmaks hinnangut kas ja kuidas taastusravi protseduurid on mõjunud. Suhteliselt kiiresti saame infot kas meie kasutatav meetod, olgu selleks massaaž või treening, annab tulemusi. Vastavalt tulemustele saame kas jätkata või muuta programmi ilma et peaksime kogema tõehetke mitmeid kuid hiljem kas ebaõnnestunud võistlustel, arsti juures. Kehvemal juhul mõlemat.

Selline kogemus oli ühe hobusega, keda enne võistlust mõõtsime ja leidsime parema kehapoole näidud tõsiselt kõrged ja vastavalt vasak pool oli märgatavalt alakasutuses. Peab mainima et parem pool oli näitude poolest rebendiriskini jäik. Õnneks nii ei läinud aga parema esijala kõõlustuped olid mõõdukas turses peale sõitu. Esmane hinnang oli veterinaari poolt parema jala kõõluserebend aga see päev oli siiski pikem ja kuigi hobune ei longanud, leidus viga hiljem vasaku esijala kabjast.

Praktikas looma ühekordsest mõõtmisest ei piisa. Eriti ülaltoodud hobuse puhul, kui alustasime mõõtmist probleemi ajal teadmata, millised on tema personaalsed tavanäidud. Kui on olemas baasinfo, saame andmeid võrrelda eelnevatega ja näha ka pisikesi muutusi.

Ära oota mõõtmisega seni kui vigastus on käes või lihas on "valmis". Ennetav mõõtmine annab info et vajadusel treeningut muuta.

Mõõtmisprotsess ei mõjuta lihaste omadusi, on täiesti valutu ja ei sega treeningprogrammi.